IX - Emirates Palace

Reisi üheksas päev.

Siia peaks ca 15 aastaga kerkima maailma finantskeskus #1.

Kuna eelnevad päevad on olnud pikad väljasõidud, võtame täna veidi vabama graafikuga. Hommikusöögilaud on rikkalik - puuviljalõigud, muna, salatid, võileivad, kohv piimaga.

Abu Dhabis kohapeal olles jääb selle suurus tihti hoomamata. Kõik tundub käe-jala juures, kohe-kättesaadav, 10-minuti-autosõidu kaugusel. Tegelikkuses läheb liigeldes üsna palju aega - rahvast on murdu, vahemaad üsnagi pikad, nagu on on pikad ka fooritsüklid (sekundites ei ole mõõtnud, kuid kusagil 2-4min tuleb oodata, olenevalt ristmikust; 4min järjest punast tuld vahtida (lootes seal rohelist näha) ei ole kuigi lõbus.

Lõunapaiku on tarvis veidi aega parajaks teha - otsustan külastada Emirates Palace' (link). Üsna suurejooneline projekt, wikipedia andmetel maailma kalleim (ehitusmaksumus) hotell Singapuris asuva Marina Bay Sands'i järel. Väravas tervitavad sissesõitvaid autosid valgekinnastatud portjeed, kes sõbralikult parklasse teed juhatavad.

Parklas avaneb hunnitu pilt - kui tänavatel on "tavalised autod" maakera tippautomudelite näol, siis Emirates Palace' parklas on valik veel kooresem. Käte värisedes tõstan kaamera, et pildistada kahte kõrvutiasuvat Rolls-Royce'. Otsides teed parklast välja, veereb mööda TumeMust RR numbrimärgiga "1" ja kõrval väike kiri KSA - Kingdom of Saudi Arabia; masinat saadab terve rida 7-seeria valgeid bemareid. Mõistagi ei saa ma siit ülesvõtet teha, ja teed üles peaukse juurde juhatab mulle hotellitöötaja, kellele võiks ametikohaks pakkuda poksija (hiljem veelkord EP-d külastades kamandab see mees tervet turvatöötajate armeed - ju on turvajuht vm). Puhtusest särav-läikiva ja kiiskava Rolls'i juurde aga saadetakse neli töötajat-koristajat, kes alustavad.. auto puhastamise ja poleerimisega..

Ülesvõtted tehtud, asun tagasiteele teise Abu Dhabi otsa.. pealelõunal tegeleme igavaima tegevusega maailmas - shopping. Ei olegi nii igav, kui arvasime - kaubavalik on hoopis midagi muud. Vürtsidevalik on väga kena, ja ka hinnatase on selles osas küllalt mõistlik. Leian ka enda unistuste riiuli - suurepärane valik datleid, kividega ja ilma, moosina ja püreena, mustad ja pruunid ja beezhid, datlid shokolaadi ja mandlitega. Muus osas on kaubanduskeskus nagu iga teine - brändipoed, söögikohad, teenused.. milleks vaid soovi on.

Wahda Mall'i parkimispajas on õhtul kella 8 paiku paras kaos - lihtsalt NII palju on ostlejaid, kes soovivad parkimist alustada või lõpetada. Tööhõivega ei ole taas probleemi - mitmeid mitmeid töölisi on palgatud parkimist korraldama, ja nad teevad enda tööd kirglikult, vilistades, karjudes ja kätega vehkides. Ega kohalik autojuht alla ei jää - kui ikka liiklus täiesti seiskub, antakse rahulolematusest märku pideva signaalitamisega. Kuid - see asi siiski toimib, kogu enda hullumeelsuses ja intensiivsuses.

Päev õhtul - saabume koju tavapärasest varem, võtame õhtuoote ja asume puhkama.

VIII - Al Ain, Jebel Hafeet

Kaheksas reisipäev.. Al Ain, Jebel Hafeet.

Stiilinäide aastapäeva temaatikaga kaunistatud autost

Al Ain on väga pikka aega asustatud olnud oaasilinn. Eelnevalt netis kaarti sirvides tundub, et suhteliselt väike kohake; kuid nagu ka Abu Dhabi ja Dubai'ga juhtus, on reaalsus oluliselt teistsugune - kohale jõudes lihtsalt ei lõpe otsa need teed ja tänavad - nii suur ala on tihedalt asustatud.

Joonistus ajaloolisest Al Ain'i muuseumist selle enda seinal

Distants on 160km ja Al Ain'i maantee on esmaklassiliselt hea (eile sõidetud maantee oli nn Truck Road, mis on oluliselt vähemkvaliteetne - palju pragusid asfaldis, palju ebatasasusi (löökauke õnneks siiski ei kohanud)), seega puhast sõiduaega Abu Dhabi piirilt Al Aini piirile on umbes tund. Kuna aga alguspunkti keskusest väljasaamine võtab ca 30min, samuti on tegemist sihtpunkti keskusega, võiks arvestaga umbes 1h 45min. 

Muuseumiinterjöör.

Maanteedel liigub "tavaline" sõiduauto tavaliselt ca 130kmh. Ametlikud märgid näitavad 120kmh, aeg-ajalt vilgub teeääres roheline poster kirjaga "absolute maximum 140kmh". See tähendab, et 140kmh on see piir, kus kiiruskaamerad tööle hakkavad. Piloot mugavalt 135peale sätitud, on valitud kiirus päris paras, et hea nähtavusega rahulikult mööda (3-realist) maanteed kulgeda.

Selline nägi välja Abu Dhabi Suur Mošee 1960-ndatel (pilt Al Aini muuseumi seinalt, autor teadmata)

Asi, millest ma üsna reisi alguses aru hakkasin saama, on see, et palju liiklusjuhiseid on siiski soovitusliku iseoomuga. See tähendab, et vasakust rajast möödus robinal liikureid 160+ kmh. Peamine kihutaja on uus ja läikiv Toyota (Lexus'e) või Nissani (Infiniti - neid küll vähem näha) džiip, kes mitmete tootjate maasturite tehaseanmeid vaadates peavad parempoolset lapatsit ikka kõvasti pressima. Maanteel on liikluskultuur küllalt hea, juhtub vahel sedagi, et suunda näidatakse. Linnas on olukord veidi nigelam - palju plärtsub signaal ja palju tehakse ohtlikke manöövreid. Pimedal ajal sõites (enamasti pimedas koju jõudsingi - päike loojub kl 18 õhtul juba) palju erinevusi ei märganud - maanteel endiselt olukord okei, linnas endiselt pigem närviline. Liigselt stressi liiklus siiski ei tekita, tänavamärgistus on hea, teed siledad, autod uued ja juhid mõistlikud.

Al Aini oaas on õige roheline :-) rohkem saab lugeda siit.

Nõndaks, keerame hilisel lõunatunnil Al Aini muuseumi ette, kus on üleval kena ekspositsioon mitmeid piirkonna ajaloolisi sündmusi ja asju, samuti on juttu tavainimese elust erinevatel ajajärkudel. Muuseum (National Museum) on iseenesest väike, asub oaasi idapoolses servas; läänepoolses servas on nn lossimuuseum (Palace Museum) - sinna me sellel korral ei jõua, kuid mine tea - ehk järgmisel korral?..

Selline kena serpentiin tuleb üles Jebel Hafeet' mäele. Allpool asub ka hotell, mille eest on saadaval valik Porsche sportautosid siin rajal testimiseks.

Oaasi endaga (kaardil kenasti näha suur roheline ala linna kaguosas) teeme ka põgusalt tutvust, kuid ilmneb sama efekt, mis kõigi teiste "asjadega" siinmail - see on nii tohutult suur, et tuleks eraldi päev planeerida, et rahulikult piirkonda nautida saaks. Palmid ja beežid kiviaedikud jätavad väga mõnusa ja lõunamaise mulje - tuleb veel kusagilt aega napsata, et pikem jalutuskäik sinna ette võtta. Oaasi nn alustalaks on looduslikult kättesaadav vesi - maa-alused jõed, mis pinna niiskena hoiavad. Pindala on umbes 1200 hektarit (jalgpalliväljak on ca 1 hektar, ehk siis - 1200 jalgpalliväljaku suurune ala) ja oaas mahutab ca 147,000 palmipuud (~100 erinevat sorti).

Veel üks soovitatud vaatamisväärsus Al Ain'is on Jebel Hafeet - ca 1300m kõrgune mäetipp, millelt hunnitud vaated avanevat. Mõeldud-tehtud, keerame enda päevinäinud liikuri nina mäeaheliku suunas ja pressime jõudumööda lapatsit. Seekord jõuame kohale kenasti, peatume juba esimese parkimisplatsi juures teel tippu. Peatumiskohti loendame kokku 7-8, suurim neist tipus, ruumi ikka paarisajale masinale. Tripadvisorist loeme enne, et küllalt palju on prügi maas peatuskohtades, vastab tõele küll, võiks ikka puhtam olla.

Üleval on veidi jahedam (19c) kui all (27c), esmakordselt panen selga kampsuni, et mitte lasta jahedal tuulel end häirida. Peale gaasipedaali saavad valu ka kaamerapäästikud - mida üks turist ikka teeb, kui ta ei pildista? Uudishimu rahuldatud, hakkame vaiksel allapoole tagasi kruisima. Valgus on omapärane - punakas-pruunikas-lillakas-hall, pilt seda muidugi mingil määral edasi annab, kohapealne spekter muidugi olulisemalt autentsem.

Kõhud tühjad kui koertel, jahime eelnevalt välja vaadatud teeservas asuvat söögikohta. Mida me siiski pimedas ei leida. Mis seal ikka - mootori urisedes, kõhtude korisedes, vajutame allapoole taas parempoolse pedaali ja vuhiseme tagasi Abu Dhabi'sse. Liiklus taas kena, kui 170kmh Patrol'id ja LX570-d välja arvata.

Üks kohalik kunn naudib ka sooja kivi jahedal päikeseloojangul (1300m kõrgusel on mõiste "jahe" kusagil 17-18c peale loojangut). Päris priske poiss, silmajärgi kusagil 7cm pikk :-)

Söömisest me siiski ei pääse ja öises tuledesäras ekseldes satume kenasse Itaalia pitsarestorani (BiancoRosso) - jättis väga hea mulje, kiire ja sõbralik teenindus, väga maitsvad pizzad. (Probleem, millega tipptunnil olevas linnas (tipptund õhtuti ca 19-21, kogu linna kihab nagu sipelgapesa) silmitsi seisame, on parkimiskoha leidmine - seda lihtsalt ei ole. Peale kolmandat tiiru parklas siiski ühe leiame). Kõhud pitsast umbe söönud, on aeg õhtule jääda. Selline reisipäev oli.

Selle pildi tegemise juurde käis natukene kiirustamist ka. Päike loojus õige kiirelt, kuid me ei teadnud laskudes, kui kaugel on järjekorde parkla, kus saaks peatuda ja selle punase täpikese jäädvustada. Peatudes pmt auto jäeti kus see ja teine ja kõik sööstsid pildistama nagu oleks viimne päev käes. Läks siiski õnneks - ta ootas meid ära.

VII - Liwa Oasis

Seitsmes reisipäev.

Täna on selge plaan Liwa oaasi sõita ja täpselt nõnda me ka teeme. Tanklast läbi ja paak täis - ikkagi kõrbesse minek.

Teekond ei ole teoreetiliselt sugugi mitte pikk - vaid 230km. Mis aga meelehärmi valmistab, on õige teeotsa leidmine. GPS-ist oleks ehk kasu, kuid palju on teid, mida kaartidel veel ei ole (ehitustegevus käib reaalajas igal pool); samuti on palju ümbersõite ja -suunamisi. Musaffah' suunast Saudi Araabia poole hoides tuleb pmt Tarif'i suunas alla hoida ja peakski asi klaar olema.


Nõndaks sõidame rõõmsalt mööda (nägime teeotsa liiga hilja) ja mööda (palmid olid viidale ette kasvanud) ja mööda (märgistamata tee, mis viis naftatööstuseni) ja saame rahumeeli sellele päevale panna pealkirjaks "möödasõitude päev". "Parim" möödasõit päädiski naftatehase lähedusse sõitmisega, kus kilomeeter enne sissepääsu oli relvastatud valve vastas. Mõistagi saadeti meid tagasi sinnasuunas, kuskohast just olime tulnud. Eemal mõne kilomeetri kaugusel mustendas silmapiiril müstiline hiigelsuur "naftatehas" (täpne funktsioon teadmata - eeldaks, et oli rafineerimistehas). Tee Abu Dhabist läände on iseenesest ülikasutatav nn veokitee (truck road), mida mööda veeres nii mõnigi kaubavedaja, õigemini oli see üks pikk kolonn veokaid, kus vahel harva paarisajameetrine vahe sees.

Järgmisel teeotas on meil õnne - suur maantee näitab Madinat Zayed'i suunas - ühel hetkel olemegi Liwa (Mezairaa) oaasis kohal (Liwa-nimelisi kohti on Araabia poolsaarel ja Aafrikas palju, seega täpsustatakse siinset Mezairaa'ga) ning kuna peamine eesmärk on näha kõrbe-liivadüüne, keeramegi ühel hetkel põhimaanteelt kõrvale ja sõidame mööda vonklevat kõrvalteed düünidele lähemale.



Kohalikud näevad järgmiste hetkede jooksul tee ääres valget autot peatumas, sellest trobikonda lolli turiste väljumas ja liivadüüni poole suundumas. Oleme ka piisavalt "mittekülastatava" düüni juures, seega on selle ülemine serv meeldivalt sirge ja puutumata.

Liwa (Mezairaa) oaasimaastik

Minutit kakskümmend tuuseldame liivas, kui tekib kaks probleemi - esiteks, päike kipub liiga tegema; teiseks, kõht on päevapeale tühjaks saanud. Tripadvisor'i nõuannet jälgides võtame eine Liwa hotellis, mis asub paraja vaatega künkal ja on mõnusalt hubane. Tavapäraselt on fuajee küllalt jahedaks konditsioneeritud; otsustame siiski mitte väljas olla (õues ca 27 - palav ei ole, kuid mitte ka mõnusalt jahe).

Söögid valmivad kiirelt, need serveeritakse kenasti ja need on maitsvad - oleme väga-väga rahul. Infoleti juures wifi kohta küsides peatub silm ka kaamlisõiduteenusel, uurime sellegi kohta ning meil on õnne - siinsamas lähedal pikutavat üks kaamel, kelle peremees väikese raha eest kaamlisõitu teha lubab. Kaks kärbest ühe hoobiga - kõht täis ja kaamlil sõidetud.

Kaamlikene - väga sõbralik ja tore loom :)

Loojanguni on aega tsirka tunnike - otsustame veelkord düünide juurde sõita, et mõned pildid punasemas valguses ka teha. Liiv lendab, kohalikud teevad džiibiga rallit ja turistid teevad turistiklõpse - korralik harmoonia, igaüks ajab enda asja.

Kõrbe kreemikad toonid.

Asjad aetud, asume rõõmsalt tagasiteele - see on palju lihtsam kui siiatulemine, sest viitasid sildiga "Abu Dhabi" on kui seeni peale vihma; ei mingeid möödasõite, ei mingeid muid vigureid - lihtsalt järgi teed ja pressi parempoolset pedaali. Veokatest ei ole puudust ja tagasiteel - oleme siiski topelt ettevaatlikud, kuna öösel on nähtavus äärmiselt piiratud ja meeled ei ole enam nii värsked kui hommikul.

Tagasi koju jõuame viperdusteta, väsinud ja õnnelikud - kõrb ja düünid nätud, kaamligagi sõidetud, rääkimata korralikust lõunasöögist. Mis sa hing veel ihaldad :) Õhtupoole lakume laua ääres kohvi ja peame plaani homse suhtes... tundub, et sihtpunktiks võiks olla Al-Ain.

Peale päikeseloojangut.

VI - Liivaliblikas ja öine mošee

Kuues reisipäev.

On pühapäev (emiraatides tavaline tööpäev; puhkepäevad on reede ja laupäev) ja hommik venib tavapärasest veidi pikemaks. Kaks päeva Dubaid on enda jälje jätnud - inimesed vajavad vaikust ja rahu, taas päikeseline ja soe ilm koostöös basseinide ja lamamistoolidega pakuvad selleks häid võimalusi.

Lähen pealelõunal Al Ain'i eelluuret tegema (165km Abu Dhabist). Ca 15km enne sihtpunkti on kena liivadüün - peatun ja teen mõned ülesvõtted, ei olegi ju õigupoolest nn varvast liivaseks saanud. Ala ise on suht räämas, düüniserval laiutab paras prügihunnik, ühelpool maanteed on veidikene asustust, teiselpool tööstuslikum piirkond. Düünid ja liiv ja kõrb on iseenesest kenad, eriti kui sedasorti värki igapäev ei näe. Öösel sadanud vihm on osa liivast niiskeks teinud, kuiv liiv keerutab selle ümber ja tekitab kenasid abstraktseid mustreid.

Tagasi auto juurde jõudes vahetan kaks sõna kohalike töölistega - lubavad endast pilti teha ja puha. Küsin ka, kaugelt nad on, parima arusaamise järgi umbes pooled Marokost ja teised Pakistanist. Lihtsad ja siirad tüübid, pärivad huviga misasja ma teen düüni otsas kaamera näpus? Mina vastu, et meil Eestis (ei tea nad niisugust riiki) on praegu peamiselt ainult lumevaalud, nüüd siis oleks tarvis liivast ka pilti teha. Igaljuhul paneb seltskonna tuus (keskel, päikseprillidega) mulle südamele, et ära rohkem pilti tee, siia tulevad kunagi lennuväli ja pahandust kui palju kui ma nüüd selle ala üles pildistanud. Noogutan ja olen nõus, teen "ainult mõned viimased pildid veel".

Loojangul saan sealtpoolt liikvele. Autosõit pimedas on elamus omaette - mitte et seda suures koguses vaja oleks, lihtsalt tore on kogeda, mismoodi liiklus toimib. Suunatuld väga ei tunda, siiski kasutatakse juhul, kus see äärmiselt vajalik võiks olla, näiteks kõrvalteelt trassile reastudes. Nn tavalise reavahetuse puhul ei ole tarvis vaevaks võtta. Vasakpoolne rida on kiireim rida, ja tavalisim kiirustaja/kihutaja on valge maastikuauto (Patrol, LandCruiser ja nonde kallimad Lexuse/Infiniti sõsarmudelid), klaasid tumedad kui öö ja kiirus 160kmh+. Muus osas on liiklus igati tip-top, teed siledad ja märgistus korralik, autod head, kõik toimib.

Pimedaks tagasi Abu Dhabis. Põikan läbi mošeest, et mõned öövõtted teha. Hiigelsuur keskplats on endiselt kahjuks suletud - seega lepin piltidega väljast aedade poolt ning siseruumidest.

Õhtul kl 21 paiku jõuan koju, päris väsinud: raske seljakott, statiiv, kaamera - paras rassimine. Homme plaanis Liwa oaasi külastada.

V - Dubai - Burj Khalifa, Dubai Mall, purskkaevud

Viies reisipäev.

(Pildid taas veidi jutust ees)

Märgid riigi 42. aastapäeva tähistamisest on igalpool nähtavad.

Hommik on täna juba veidi virgem kui tavaliselt. Pikk arutelu hommikuses kohvilauas ja taas sünnib otsus Dubai suunas veereda. Oleme virgad! Tund aega varem (10.30) saame liikvele, kui eile :P

Dubais on hiljuti avatud kuulus lilleaed Miracle Gardens. Kahjuks selgub, et nemad on hetkel hoolduseks suletud, seega peame leppima muude atraktsioonidega, mida Dubai meile pakkuda suudab (väike vahemärkus - saadan Miracle Gardeni'sse maili küsimusega, millal avate? Vastavad päris kiirelt - on lootust, et enne reisi lõppu saame ikka külastada).

Üldjoontes käib kogu trall nagu ikka ümber kaubanduse ja kauplemise, me ei saa õieti arugi, kui juba leiame end Dubai Mall'i lähedalt parklast, valmis kiirkõnnil keskuse (Dubai Mall - Burj Khalifa alumistel korrustel) suunas liikuma.

Interjöör

 

Enesele teadmata oleme sattunud Dubai Mall'i purskaevude juurde, millised on kuulsad enda unikaalsete vaatemängude poolest. Show'd erinevad veidi, purskkaevud töötavad sünkroonis muusikaga - üldine efekt on ülivõimas, põhimõtteliselt kaasatakse kõik meeled - näed ülivõimsat veevärki, tunned sooja troopikaõhku, ninaga tirid sisse luksuslikku lõhnasegu, kõrvaga kuuled kvaliteetset muusikat. Külmavärinad tulevad peale ja ilus on vaadata - eriti õhtul, peale päikeseloojangut.

Rahvas ootab vaatemängu - sädelus vees annab märku, et kohe-kohe show algabki.

Dubai Mall on taas üli-üli ja #1, #1. Muudmoodi lihtsalt ei saa. Ostukeskus asub maailma kõrgeima hoone - Burj Khalifa - alumistel korrustel. Mõistlik oleks vabaks võtta terve pikk päev, et kõik see läbi jalutada ja mõnesse poodi ka sisse astuda. Maailmabrändid on esindatud, iga ostuhuviline leiab endale tõenäoliselt midagi soetamiseks..

On ka teisi pildistajaid :-) (=pildistajaid on VÄGA palju)

Keset ostukeskust asub maailma suurim siseakvaarium - 10,000 tonni vett, liigid kõikidest erinevatest maailma meredest, palju atraktsioone (sh sukeldumine akvaariumi), ja mitusada töötajat, kes kõike seda ohjes hoiavad, hooldavad, majandavad.

Saadame kaks inimest eraldi akvaariumiekskursioonile, teised leiavad põhjendatud olevat see kaks tundi shopates aega parajaks teha. Kuna Valencia teaduskeskus ja Antibes'i (Nizza) veekeskus on külastatud, siis midagi üle mõistuse uut ei ole - kuid lapsele kindlasti korralik meelelahutus.

Raske ostukeskusereis kulutab energiat olulisel määral ja hilisel pealelõunal korisevad kõhud piisavalt leidmaks mõni meelepärane söögikoht. Sumo Salad pakub korralikku salativalikut - maitseb hää ja kosutab meelt küll. Püüan teha veel mõned ülesvõtted enne kl 18-st purskkaevushow'd, mida reklaamitakse kui üht võimsamat - ajastus on päikeseloojangul, seega nn twilight-zone, paras segu looduslikut valgusest ja tehisvalgustusest.

Laseme päevaplaani veidi lappama = otsustame kella kaheksani pikendada ajaveetmist Mall'is. Igalühel on enda väikesed soovid, seega lepime kokku täpse kohtumisaja ja -koha. Pikasärivõtteid tehes ajan juttu ühe kohaliku härraga, kes veidi lähiajaloost räägib ja üldinfot jagab, kohaliku elu-olu kohta. Poliitika-, ajaloo- ja usuküsimused kiirelt läbi arutatud, läheme peale sõbralikku käepigistust igaüks omas suunas. Päeva lõppjäreldus on kõigil enam-vähem sama - Dubai on täitsa hull linn :)