Wednesday, January 1, 2014

XI - Dubai Miracle Gardens, Sharjah (Blue Souq)

Reisi üheteistkümnes päev (kümnendal päeval oli puhkepäev ja suurt miskit ei toimunud)

Täna on plaanis minna Dubai Miracle Garden'isse (link) ning kui aega jagub, siis ka Sharjah'i Blue Souq'i (link)

Mõeldud-tehtud. Kui hommikusöök manustatud ja (reisi lõpule omaselt) niisama uimatud, asume rõõmsalt teele - maanteed juba tuttavad, sillad, bensiinijaamad, mahasõidud ka. Lilleaiad leiame pea et viperdusteta, kuigi õigupoolest asub 45,000,000 lille mahutav pargikene parajal tühermaal ja maanteelt näitab mahasõitu vaid 1 viide - ülejäänud tuleb ise leiutada, missugune tee kohale viib.

Keskpäeva paiku jõuame kohale ja meid tabab järjekordne üllatus - suurte pidustuste puhul (põhjus nr. 1 - ees on ootamas riigi 42. juubel, sünnipäev on 2.dets; põhjus nr. 2 - Dubai valiti 2020 EXPO linnaks) on sissepääs tasuta. Rõõmsal meelel asume lilleparadiisi avastama ja sama rõõmsal meelel lõõskab ka päike, nii et õige pea oleme sunnitud varju otsima. Ilm on, võrreldes reisi algusega, oluliselt soojemaks läinud - kui alguses oli päeval sooja 23-24c, siis nüüd ulatuvad päevased temperatuurid varjus 29-30c-ni (Sharjah'is näeme tablool isegi +32c).

Nõndaks oleme õige pea sunnitud otsima varju ning otsustame võtta suuna Sharjah'i peale. Paljudest teetöödest ja ümbersõitudest hoolimata oleme õige pea sihtpunktis. Sharjah (link) on samanimelise emiraadi pealinn ca 800,000 elanikuga. Linn jätab veidi kitsama ja mitte nii hiilgava (=vähem luksmasinaid teedel) mulje kui Dubai või Abu Dhabi, palju on ka nn tööstusalasid, millest läbi sõidame.. hiiglaslik romula-remondi-hooldusala näiteks. Veereme mis me veereme, lõpuks on Sinine Turg meil otse eest ja kuna aeg on alles varajane (ca 15), leiame probleemideta parkimiskoha peaukse lähedal.

Netist oleme lugenud, et ärid avatakse ca kl 16, ja umbes nõnda see asi toimib ka; kella kolme paiku lastakse küll peahoonesse sisse, kuid enamus ärisid on alles kinni. Leian üksiku kaupmehe, kes (taaskord) Eestist midagi ei tea, kuid arvab, et kindlasti on Eesti täis India ja Pakistani töölisi. Seletan vastu, et nii see ei ole, tüüp vastu, et imelik lugu küll. Seletan veidi Eesti kliima eripärasid ja jõuame koos järeldusele, et sealtkandi rahvale on see jahedavõitu.

Tüüp ise aga kiirustab pooleneljasele palvusele ja ootab mind meeleldi tagasi enda mikroärisse peale kella nelja. Peale viieminutilist vestlust olen juba "friend" ja kui luban pärast tagasi tulla, et mõni ost sooritada, vastab ta noogutusega ja "inshallah"iga (kui jumal tahab). Inshallah on nähtus omaette, mis võiks olla regiooni üheks peamiseks võtmeks, aru saamaks, miks ja mismoodi kohalik elu toimib. Üldjoontes on ju kliima niivõrd soe, et kui sa päeva jooksul kusagilt veidi riisi suudad leida, jääd sa igaljuhul ellu. Jahedaimatel kuudel (dets-veebr) on öösel sooja kusagil 20 kraadi, nii et võid pargis südamerahus magada, kartmata külmumisprobleemi. Põhimõtteliselt loodusega võideldakse küll, kuid kui meie võitleme külmaga (tihti ka suvel), siis siin võideltakse kuumaga (tihti ka talvel). Kõnekas detail on ka nt see, et autode rehvisegu on eriline, kuna peavad suvel (õhusooja 40+c) suutma probleemideta sõita kuni +100c teekattel. Kahtlustan ka, et jahutussüsteemid on võimsad, kuna +32c sõites mootor pmt soojaks ei lähe (jääb kusagil 70-75c juurde, kuigi ideaalne peaks olema ca 90c); seda pean samas hiljemalt täpsemalt järgi uurima..

Blue Souq (Sinine Turg, ametlikult Central Market - keskturg) on iseenesest kaks suurt piklikku hoonet, kus pudukaupmehed erinevaid tooteid pakuvad. Hinnasildid puuduvad, nii et iga vidina hind sõltub sajast tegurist pluss eelnimetatud jumala tahtest. Peale kella 16 tuleme kuulekalt tagasi juba tuttava India kaupmehe juurde, valime välja tooted ja hakkame kauplema. 4 toodet on kokku ca 90 dirhami (1Eur=5Dh), pakume onule 50. Tüüp võtab kalkulaatori ja hakkab ilmekalt seletama: see toode on soodushinnaga; see toode on sõbrahinnaga; see toode on hulgihinnaga, ja see toode on lihtsalt üliodav, sest me oleme tema sõbrad. Saame hinnast alla 15 dirhami ja 75 kokku ja kaubad koos. Pakume siis 55 vastuseks. Tüüp vastu: "losing money, losing money!" siis ketrab kõige otsast peale ka ütleb, et hea küll 70 ja teeme kaubad. Me vastu, et 60 ja ei sentigi rohkem. Novot, 65 peal siis lõpuks lepime kokku, ilma suuremat verd ja pisaraid valamata. Peamine allhindlus tuli siis ühe omapärase korvi pealt (letihind 65, meie saime hinnaks 45); hiljem kõrvalboksi jalutades näeme seal letihinda 40... nii et jumala tahe oli seekord selline :) .. kaupmehed muidu üldiselt sõbralikud, keegi agressiivselt enda toodet peale ei suru, pigem püütakse viisakuste ja sõbraliku olekuga lääne turisti iga hinna eest enda boksi saada. See õnnestub hästi ühel vaibakaupmehel, kes uhkelt enda laia vaibavalikut teatab, et kõige eksklusiivsemad vaibad tema kogust on pärit Belgiast. Küsin mitu korda üle, Belgiast?.. tüüp vastu, jaaaa, Belgiast. Ma siis vastu, et kuule Belgia on pmt me naabrid, miks ma peaks siit Belgia vaiba ostma?.. natukene pettunud olekuga asub onuke siis "tavalisi" Iraani ja Pakistani käsitöövaipu tutvustama - kenad ja kvaliteetsed on, hinnadki on prisked nagu sügisesed oravad, suhteliselt väikese paariruutmeetrise Iraani käsitöövaiba eest tuleb mitusada eurot välja käia.

Kella viie paiku läheb valgus traditsiooniliselt oranziks-ilusaks ja jalutame veidi turulähedases pargis laheserval. Rahvast on taas murdu, palju-palju india-pakistani-srilanka rahvast, palju kohalikke, veidi venelasi (keda oli ka turul küllalt palju) ja mõned valged turistid ka. Kohalikud tunnevad end pargis hästi, toimuvad piknikud, lapsed mängivad ja jooksevad, igalpool toimub pidustustega seotud palagan, lärmi ja melu on rohkem, kui üks keskmine vaikuse ja üksindusega harjunud eestlane pikaajaliselt välja kannataks :P

Kuue paiku hakkame vaikselt Abu Dhabi poole liikuma - läbi öiste linnade on ilus sõita, linnastunud ala Sharjah'ist Dubai läänepiirini on mitukümment kilomeetrit. Õhusooja on 28c, väljas on pilkane pimedus ja peegelsiledat maanteed mööda (nimetatud sheik Zayed'i järgi - mees, kes pani UAE-le aluse 42 aastat tagasi) veereme sihtpunkti vähem kui kahe tunniga. Õhtul jõuame piisavalt vara kohale, et lõpetada päev mõnusa suplusega basseinides.

No comments:

Post a Comment