Ärkame hommikul küllalt vara, 6-7 paiku (aeg 2h ees Eestist). Väljas vilistab tuul (ilmajaamal oli siiski õigus) ja tuleb lahina vihma - olevat üliharuldane vaatepilt siinkandis. Mõistagi tehakse mitmeid kordi nalja stiilis, kus eestlased iganes on, sinna tuleb ka halb ilm kaasa :)
Peatuspaigaks on meil sedakorda al Reem Island, mis peaks 10-20 aasta jooksul lisaks suurejoonelisele kinnisvarakvartalile olema üks maailma suuremaid finantskeskusi. Kraanade massiline ülekaal jääb linnapilti seega ilmselt aastakümneteks (või kuni jõukust (=naftat) jätkub).
Hommikul läheme "väikesele hommikusele ringsõidule vihmas" - tõepoolest, ladistab kui oavarrest, umbes-täpselt nagu Eestis ühel korralikul kehval suusailmal. Õhk on siiski hää soe, 23c ringis. Vihmasadu on siinmail ülimalt harv nähtus (mõned päevad aastas sajab), seega on kohalikud elanikud rõõmsalt elevil, mõistagi on pooleldi eriolukord - koolid suletud halva ilma tõttu, liiklusummikud, üleujutused teedel, jne :-)
Ringsõidu lõpetame ühe korraliku hommikukohviga kohalikus kohvikus (maja all fuajees, Kolumbia kohvi pakkuv Macondo), mis maitseb igati hää ja teeb olemise värske(ma)ks. Hommikueine kõrvale arutame päevaplaane ja õige pea otsustame kohaliku vaatamisväärsuse - Grand Mosque - kasuks (kohapeal on asutus tuntud rohkem Šeik Zayed Mošee nimetuse all - ikka kuulsa šeigi auks, kes AÜE riigile 42 aastat tagasi aluse pani).
Haruldane Vihm osutub siiski suuremaks probleemiks, kui arvata oskame. Teed on siin seal kerge veekihi all, kohalik sõidab ettevaatlikult. Mošee juurde jõudes selgub, et suur avatud lahendusega keskväljak on suletud - põrand olevat liikumiseks liiga libe. Nõndaks saame tutvuda vaid veid ümbrusega ja näeme ära ka suure peasaali.
gati suurejooneline (ja mitmeid rekordeid lööv) rajatis - taaskord on mulje kohapeal ilmselgelt palju võimsam, kui eelnevalt oodatud. Rahvast on vihmase ilma tõttu "vähe", seega saame mõne ülesvõtte hoonest, kus inimesi väga murdu peal ei ole. Pilved mošee kohal - samuti tavalisest haruldasem vaatepilt. Peasissekäigu juures on selgelt kirjas ka dress code - missugune riietus on lubatud, missugune mitte; kõikide nõuete täitmist jälgiti pidevalt ja väga täpselt.
Pealelõunal liigume tagasi kesklinna poole - tee nr 42 on meile armsaks saanud. Tee nr. 42 servas asub ka kena väike hiinatoidurestoran, millist meie tühjad kõhud väga kiirelt märkavad. Toidud on head, saame kered ilusti täis. Mõni tund on veel aega pimedani, tiirutame hetke kesklinnas, et ümbruskonnaga rohkem tuttavaks saada. Tänaval püütakse meile kahel korral müüa telefoni Samsung S4. Uurin EMT-st hinda, maksab 599.- Hiljem astun sisse kohalikku elektroonikapoodi, hind on 423.- Mis võiks olla althõlma müüdava telefoni hind? Järgmine kord küsin :) (Mis puutub teesse nr. 42, siis 42 oli peaaegiga suurema maantee servas - nimelt on detsembris riigi 42. sünnipäev)
Peale tunniajast liikluses seiklemist ja korraliku kaubanduskeskuse otsimist võtame suuna siiski kodupoole. Just hetk enne kohalejõudmist on tee ääres silt "Abu Dhabi Mall" - säh sulle. Peale mõningast kaalumist naaseme hiljem pimedas sinna ostukeskusesse - tarvis kohaliku kaubandusega tutvuda ja toiduvarusid täiendada. Teedel valitseb samasugune pidevehitusseisund nagu uutes elamurajoonides, ometigi toimib liiklus sujuvalt.
Toidupoest väljudes on meil täisteenindus - lisaks sellele, et kaubad meie eest kotti pannaks ja kärusse laotakse, veeretatakse käru ka meie eest autoni. See on päris pikk maa, otse loomulikult oleme valmis väikeseks rahaküsimiseks. Peenraha pakkumise peale meie värske assistent siiski solvub, kuid 5 dirhamiga suudame ta siiski lõpuks eemale peletada. (1eur = 5dh). Üldjoontes oleme tehinguga rahul - meil oli parkimiskohale kiire ja me oleksime ise seda teekonda otsinud eeldatavasti päris pikka aega.
No comments:
Post a Comment