VII - Liwa Oasis

Seitsmes reisipäev.

Täna on selge plaan Liwa oaasi sõita ja täpselt nõnda me ka teeme. Tanklast läbi ja paak täis - ikkagi kõrbesse minek.

Teekond ei ole teoreetiliselt sugugi mitte pikk - vaid 230km. Mis aga meelehärmi valmistab, on õige teeotsa leidmine. GPS-ist oleks ehk kasu, kuid palju on teid, mida kaartidel veel ei ole (ehitustegevus käib reaalajas igal pool); samuti on palju ümbersõite ja -suunamisi. Musaffah' suunast Saudi Araabia poole hoides tuleb pmt Tarif'i suunas alla hoida ja peakski asi klaar olema.


Nõndaks sõidame rõõmsalt mööda (nägime teeotsa liiga hilja) ja mööda (palmid olid viidale ette kasvanud) ja mööda (märgistamata tee, mis viis naftatööstuseni) ja saame rahumeeli sellele päevale panna pealkirjaks "möödasõitude päev". "Parim" möödasõit päädiski naftatehase lähedusse sõitmisega, kus kilomeeter enne sissepääsu oli relvastatud valve vastas. Mõistagi saadeti meid tagasi sinnasuunas, kuskohast just olime tulnud. Eemal mõne kilomeetri kaugusel mustendas silmapiiril müstiline hiigelsuur "naftatehas" (täpne funktsioon teadmata - eeldaks, et oli rafineerimistehas). Tee Abu Dhabist läände on iseenesest ülikasutatav nn veokitee (truck road), mida mööda veeres nii mõnigi kaubavedaja, õigemini oli see üks pikk kolonn veokaid, kus vahel harva paarisajameetrine vahe sees.

Järgmisel teeotas on meil õnne - suur maantee näitab Madinat Zayed'i suunas - ühel hetkel olemegi Liwa (Mezairaa) oaasis kohal (Liwa-nimelisi kohti on Araabia poolsaarel ja Aafrikas palju, seega täpsustatakse siinset Mezairaa'ga) ning kuna peamine eesmärk on näha kõrbe-liivadüüne, keeramegi ühel hetkel põhimaanteelt kõrvale ja sõidame mööda vonklevat kõrvalteed düünidele lähemale.



Kohalikud näevad järgmiste hetkede jooksul tee ääres valget autot peatumas, sellest trobikonda lolli turiste väljumas ja liivadüüni poole suundumas. Oleme ka piisavalt "mittekülastatava" düüni juures, seega on selle ülemine serv meeldivalt sirge ja puutumata.

Liwa (Mezairaa) oaasimaastik

Minutit kakskümmend tuuseldame liivas, kui tekib kaks probleemi - esiteks, päike kipub liiga tegema; teiseks, kõht on päevapeale tühjaks saanud. Tripadvisor'i nõuannet jälgides võtame eine Liwa hotellis, mis asub paraja vaatega künkal ja on mõnusalt hubane. Tavapäraselt on fuajee küllalt jahedaks konditsioneeritud; otsustame siiski mitte väljas olla (õues ca 27 - palav ei ole, kuid mitte ka mõnusalt jahe).

Söögid valmivad kiirelt, need serveeritakse kenasti ja need on maitsvad - oleme väga-väga rahul. Infoleti juures wifi kohta küsides peatub silm ka kaamlisõiduteenusel, uurime sellegi kohta ning meil on õnne - siinsamas lähedal pikutavat üks kaamel, kelle peremees väikese raha eest kaamlisõitu teha lubab. Kaks kärbest ühe hoobiga - kõht täis ja kaamlil sõidetud.

Kaamlikene - väga sõbralik ja tore loom :)

Loojanguni on aega tsirka tunnike - otsustame veelkord düünide juurde sõita, et mõned pildid punasemas valguses ka teha. Liiv lendab, kohalikud teevad džiibiga rallit ja turistid teevad turistiklõpse - korralik harmoonia, igaüks ajab enda asja.

Kõrbe kreemikad toonid.

Asjad aetud, asume rõõmsalt tagasiteele - see on palju lihtsam kui siiatulemine, sest viitasid sildiga "Abu Dhabi" on kui seeni peale vihma; ei mingeid möödasõite, ei mingeid muid vigureid - lihtsalt järgi teed ja pressi parempoolset pedaali. Veokatest ei ole puudust ja tagasiteel - oleme siiski topelt ettevaatlikud, kuna öösel on nähtavus äärmiselt piiratud ja meeled ei ole enam nii värsked kui hommikul.

Tagasi koju jõuame viperdusteta, väsinud ja õnnelikud - kõrb ja düünid nätud, kaamligagi sõidetud, rääkimata korralikust lõunasöögist. Mis sa hing veel ihaldad :) Õhtupoole lakume laua ääres kohvi ja peame plaani homse suhtes... tundub, et sihtpunktiks võiks olla Al-Ain.

Peale päikeseloojangut.