IV - Dubai - Burj al Arab, Dubai Marina

Neljas reisipäev.

(Pildimaterjal on veidi jutust ees).

Šeik Zayed Road (Abu Dhabi - Dubai)

Tasapisi hakkame kohaliku elurütmiga harjuma. Aeg on kaks tundi ees, seega varasem ärkamine on mõnevõrra raske. Peale mõningast hommikust uimerdamist ja värsket kohvilonksu võtavad asjad muidugi parema suuna :)

Hommikusöök venib planeeritust (mida sa siin kõrbes ikka planeerid :)) veidi pikemaks ja plaan Dubai poole liikvele asuda küpseb alles hilistel hommikutundidel. "Juba" 11.30 keerame süütevõtit (= vajutame Start Engine nuppu, kuna süütevõtit kui sellist Nissan Altima'l ei ole)

Üleujutus Jumeirah' Public Beach'i lähedal

Šeik Zayed'i maantee on sile kui peegel ja distants Dubaisse on ca 150km. Dubai on koos kõrvalasuvate linnadega üks pikk linnastunud ala ja seda mitmekümne kilomeetri ulatuses. Mis ja kus on Dubais maailma parim, suurim, pikim ja uhkeim, sellest saab lähemalt lugeda siit - link. Ilmselgelt ei ole siinmail hetkel finantsprobleeme, seega laul käib täiel häälel.

Burj al Arab (vaade idast)

Sunset Beach, Dubai

Esimeseks sihtpunktiks on Mall of the Emirates, mida me kunagi ei leiagi - lihtsalt sõidame õigest teeotsast mööda ja uut viita ei tulegi :) Niisiis naudime vaadet, imehead teed ja pöörame veidi enne Sharjah'i mere poole, et üles leida kuulus Burj al Arab purjekujuline hoone. Möödasõitu tegime sedakorda uhkelt, nii et võtame hetkeks aja maha, et leida autole parkimiskoht ja üks kiire kohv teha.

Dubai Marina

AÜE-sse oleme seekord sattunud õige vihmasel ajal - vihma ladistab ja ladistab ja mitmel pool on teed suletud üleujutuste tõttu. Mõned teed siiski avatud - tahad sõida läbi, omal vastutusel. Samas tervet pikka päeva ei ladista, nii et vahepeal antakse asu ka korraks hinge tõmmata. Vihmasabinad on igati kasulikud (odavale idast tulevale) võõrtööjõule. Kui tänav on ikka vett täis, sõidab kohale mikrobuss pakistanlastega ja algab operatsioon "tõstame ämbritega vee tänavalt ära". Kõik on rõõmsad - teoreetiliselt muutub tänav veidi kuivemaks ja inimesed saavad raske töö eest tasu. Abu Dhabi Grand Mosque' juures käib asi pmt samamoodi - vesi lihtsalt füüsiliselt lükatakse keskväljakult laiade moppidega minema. Töölised ise on otse loomulikult ülihästi riides - lipsustatud, soengud-värgid, lõhnastatud, triigitud jne.

Dubai Marina

Igaljuhul.. leiame parkimiskoha lähedalt järjekordse Starbucks'i, millest mööda jalutada on põhimõtteliselt võimatu, kui kael tuikab ja silm tsipa valutab. Nõndaks jalutame ranna suunas lootusega Burj Al Arab'ist mõni ülesvõte teha ning nautime vihmavärsket õhku, mis koostööd sooja õhumassiga paraja saunatunde tekitab (õhk +26 ja üliniiske). Rannaserval selgub siiski, et tegu on küllalt teisejärgulise kohaga (Jumeirah' Beach'i idaserv) ja õige pea kui kohvid joodud, võtame ette viimased kümme kilomeetrit - ikka Burj al Arab'i suunas.

 
Mööda rannaäärset teed Jumeirah' suunas liikudes olemegi lõpuks idapoolsel rannal otse hotellikese kõrval. Seltskond on taas kirju, samas on tunda india-pakistani rahvaste ülekaalu. Ka venekeelt kõnelevad inimesed on rohkelt esindatud - tihti juhtub ka nii, et kohalik teenindaja pöördub su poole ebamäärase tervitusega "zdrastvui". Rand on iseenesest kena, ainuke probleem ongi ülerahvastatus (samas Palanga oli suvel palju rahvarohkem - kõik on suhteline). Laine on kõrge, surfarihakatised püüavad erinevate riistapuudega noid haarata - mõni edukamalt, teine mitte nii väga. Kohe ranna kõrval voorib lõputu hulk automobiile, üks säravam ja uhkem kui teine. Pillerkaarest küll saanud, astume/istume taas enda päevinäinud nissanisse, et enne loojangut veel Dubai Marinasse jõuda.

Meil on õnne - Dubai Marina on siinsamas lähedal. Teeme enne seda veel katse Burj al Arab'i läänepoolsetesse randadesse põigata, kuid meid ei saada edu - nimelt on sealpool kilomeetrite viisi privaatrajoone ja lukshotelle. Õhusooja on 25c, laseme aknad alla ja naudime soojust. Murukate tänavaservas tundub ülemäära hea isegi golfimängijale.

Dubai Marina juures tegeleme taas standardprobleemiga - parkimiskohta lihtsalt ei ole. Kaks ringi hiljem on meil siiski tänavaservas õnne - kohalikud sõidavad parkimistaskust välja ja viipavad meile - koht on vaba. Loen sekundeid kokku 5-6 - see on siis ajavahemik, kui kaua see koht vaba olla sai. Viis sekundit rohkem uimamist ja me oleksime ilma olnud. Uurime vahepeal ka tasulise parkla kohta - ei ole lootustki, kibedast hinnast hoolimata on see puupüsti täis pargitud.

Dubai Marina alale on jalutada minutit kaheksa - on teine õige lähedal. Mõttelisest väravast sisse astudes tabab meid pehme lööklainena lõhnasegu eksklusiivsetest parfüümidest, vesipiibutubakast ja köökidest - see on väga joovastav, jääme hätta nähtusele nime andmisega. Kerge soe tuuleke ja Marina Bay'd ümbritsev pilvelõhkujatering ning ülihästi riietatud inimesed olukorda ei kergenda.

Tund-poolteist laseme järjekordsel virrvarril hea maitsa. Peale päikeseloojangut tundub mõistlik Mall of Emirates'i mitte enam otsida - võtame suuna tagasi Abu Dhabi suunas. Öine liiklus trassil ei ole midagi hullu - tee on kuiv ja sile, autod uued ja korralikud. Lubatud kiirus linnas 60 või 80 (oleneb tsoonist), linnalähedasel maanteel 80-100kmh, korralikul kiirteel 120, mille juurde käivad aeg-ajalt tahvlikesed kirjaga "absolute maximum 140kmh". Mis kiirusega siis sõita? 130kmh tundus päris paras - väga jalgu ei jää ja ülemäära aeglane ka ei ole. Suhteliselt odava kütusehinna (ca 0.35eur/liiter) ja suhteliselt hea elatustaseme tõttu terve riik täis suurekubatuurilisi (luksus)masinaid. Ameerika ja Jaapani maastureid on palju-palju. Ka sõiduautod on pigem 4-liitrise mootoriga, kui Eestis nägema harjunud 1.2-2.0liitrised.

Tagasi Abu Dhabis oleme ca pool üheksa - päris paras aeg, et veel veidi süüa ja teha ettevalmistusi järgmiseks päevaks.